Õppetegevus lühifilmi Mirage ümber
Mõistke geograafilise ulatuse mõistet.
Küsimusele vastamiseks võtke dokumendist välja asjakohane teave.
Kasutage erinevas mõõtkavas analoog- ja digitaalkaarte.
Mirage © School of Visual Arts
PealkiriMirage
TeemaMirage
Žanr ja märksõnadNarratiiv, miraaž, maagiline, sõprus, loomad, kalad, imeline kalapüük, unistus
Tsükkel (filmi jaoks)3-11 aastat
Kestus09 min 19 s
RealiseerimineIker & Dana
MuusikaA. Reumeurs & J. Kleijnen
TootmineSchool of Visual Arts (Ühendriigid, 2013)
Uurige kõrbe mõistet Maa satelliidivaadetest.
Mirage'is on kaks kohta, mis on osa nendest "väga piiratud looduskeskkonnast", mille uurimine on meie planeedi mitmekesisuse mõistmiseks oluline: ühel pool merejäätsoon, kus igapäevane toidukogumine on lapsele ilmselgelt väljakutse, teisel pool ookean, kuhu ükski maa ei luba inimesel asuda. Mõlemat iseloomustab madal inimeste hõivatus. Need on kõrbed esimeses (etümoloogilises) tähenduses: tühjad, asustamata.
Need ei ole aga ökoloogiliselt samaväärsed. Esimesel on loomade või taimede elu väga vähenenud, teises on see rikkalik ja mitmekesine. Vaid esimene on kõrb geograafilises mõttes: keskkond, kus vähese sademete hulgaga tekib sisuliselt mineraalne maastik. Selle tegevuse käigus oleme huvitatud kõrbe erinevate tahkude mõistmisest: inimeste kõrbest kuni kõrbeni kogu orgaanilise elu jaoks.
Globaalse visiooni säilitamiseks kasutatakse dokumentidena Maa mõõtkavas kaarte, mis on interaktiivselt visualiseeritud Google Earthiga (Pro versioon, tasuta). Kasutame vaikevaadet (taandatuna ainult asjakohasele teabele), millele saame lisada konkreetseid kaarte. Viimased on failid, mida saab avada rakenduses Google Earth, et saada andmekiht, mis asetatakse tarkvara fotograafilisele alusele (vt allolevaid viiteid).
Alustuseks võib olla kasulik tutvustada tarkvara ja sellest sõltuvaid tehnikaid: satelliidiandmete kogumine (Google Earth kasutab ka aerofotosid). Peaksime rõhutama selle "välise" visiooni rolli Maast eemal, et mõista seoseid, mis ühendavad geograafiliselt kaugeid keskkondi ja inimesi, st tänapäeva maailmale iseloomulikku globaalset nägemust planeedist.
Esimene samm seisneb maakera vaatlemises, et määrata kindlaks kõrbed, mis on esmapilgul määratletud kui kohad, kus inimene ei asu. Põhimõte on otsida märke inimeste okupatsioonist ja reflekteerida maastikke, mille morfoloogiat vaadeldakse suures plaanis (värvid, struktuurid). Liikumine ja suumimine võimaldavad ideid selgitada või ümber lükata (näiteks eristada looduslikke struktuure tehisstruktuuridest). Õpetaja roll on suunata märkide tõlgendamist. Vaatluse täpsustamiseks võib peale asetada maakattekaardi (taimestiku tüüp, haritavad alad, tehisalad jne).
Selle esimese intuitiivse otsingu saame lõpetada, kontrollides rahvastikutiheduse kaarti. Selle etapi lõpus peaks lastel olema teatud arusaam looduskeskkonna ja inimese kohaloleku vahelisest seosest (looduskeskkonna piirangute roll) ning lühike loetelu piirkondadest, kus inimesi ei ole.
Teine samm seisneb keskendumises nendele aladele ja nende ökoloogilistele omadustele, eelkõige seosele vee olemasolu ja elu olemasolu vahel. See on sõna kõrb teaduslik tähendus. Kuivuse hindamise kaardid on saadaval. Elu kaardistamise puhul on probleem keerulisem, kuid võib kasutada ka spetsiaalseid globaalseid kaarte bioloogilise mitmekesisuse või biomassi hindamiseks.
Mõte on kontrollida, et isegi piirkondades, kus inimesed ei asu, võib taimestik või loomad siiski esineda. Ookean on ilmselgelt paradigmaatiline näide, eriti seetõttu, et me alles hakkame selle bioloogilist mitmekesisust mõõtma. Seega on väga vähesed maakera piirkonnad tõeliselt abiootilised (ilma orgaanilise eluta): seal on ainult liustikukõrbed, kus
vesi on olemas, kuid külmunud kujul.
Tegevuslehe kirjutas: Bruno Pellier
